Saaremaa - taas üks tõstuk

Saaremaa on taas saanud ühe LAUNCH tõstuki võrra rikkamaks.

2009 aasta külmal kolmandal jaanuaril sai paigaldatud LTLTE 232 SCA.

Allpool toodud piltide ja jutujadaga kirjeldatakse autotõstuki sattumist Tartust Saaremaale. Järjekordne detailne selgitus küsimisele -

KUIDAS SATUB TÕSTUK KLIENDI JUURDE.

Tõstuk on pikaks teekonnaks valmisseatud. HIINA - SAAREMAA.

Rihmad külge ja laotõstukiga maast lahti.

Tõstuk tõstab tõstuki ...

... haagise peale.

Kell on varajane, temperatuur madal, õues pime. 03. jaanuar 2009.

Klaasid kaetud jäämaalingutega.

Tartu linnapiiril.

On hommik varajane - aga siht on selge.

Viljandi linnapiiril.

Ees terendavad Kilingi Nõmme ja Pärnu.

Hakkab juba koitma.

Kilingi Nõmme ja Pärnu juba läbitud.

Meid tervitavad tuulikud,

sadamas väljumist ootav praam,

kontrollpunkt.

Üllatus, üllatus - tuleb ka pilet praamile osta.

Praami ja

praamil.

Klaasike rohelist ja kuuma teed.

Kuivastu sadamas tervitab meid kohalik mees ja

kohalik piison.

Saaremaa - lumine muinasjutumaa.

Klient, kes oli tellinud töökoja tõstuki oli tõstuki saabumise päevaks tellinud ka suurepärase talveilma.

Üldinformatsioon Saaremaa kohta

Pindala	2922 km² ( 6,5% Eesti pindalast)
Haritav maa	570 km²
Suuremad saared	Pindala (km²)	elanikke (% maakonnast)
Saaremaa	2673 km²	94,1%
Muhu	201 km²	5,5%
Ruhnu	11,4 km²	0,2%
Abruka	8,8 km²	0,1%
Vilsandi	8,8 km²	0,1%
Pealinn	Kuressaare (15170 elanikku)
Administratiivne jaotus	15 valda, 1 linn
Rahvaarv	36 366 (seisuga 2007 lõpp) 2,6% Eesti rahvaarvust
Rahvastiku tihedus	13,1 inimest / km²
Rahvuslik koosseis	98% eestlasi, 1,2% venelasi, 0,24% soomlasi, 0,22% ukrainlasi, 0,34% teisi rahvusi
Peamised usutunnistused	luterlus, õigeusk ja baptism
Kliima	pehme, mereline
Keskmine õhutemperatuur	suvel +19°C talvel -1°C
Aastane sademete hulk	509 mm

Eestis on 1502 saart ja laidu, neist valdav osa Läänemeres ning mõned Peipsi järves. Saared võtavad enda alla 9% Eesti maismaa pindalast. Kogukonnaga püsivalt asustatud saari on 12.

Saaremaa koos Muhumaaga ja Hiiumaa koos Kassariga on vähemalt Eesti mõistes suured saared, nendele lisaks on kogukondadega asustatud veel Kihnu, Vormsi, Ruhnu ja Piirissaar (saarvallad); Prangli, Abruka, Vilsandi ja Manilaid (suuremate valdade saarelised osad). Üksikud alalised elanikud on Naissaarel, Vahasel, Kesselaiul, Aegnal ja ehk veel mõnel saarel ja laiul.

Võrreldes 1939. aastaga on saarte rahvaarv vähenenud 32%. Enne II maailmasõda elas 40-1 saarel 78 000 inimest, neist 91% elas kahel suuremal saarel - Saaremaal ja Hiiumaal. 1999. a. algul elas saartel 52,8 tuhat inimest, s.o. 3,6% kogu Eesti elanikkonnast, neist 97% Muhus, Saaremaal ja Hiiumaal.

Saarte urbaniseerumisaste on märgatavalt madalam Eesti keskmisest, mis teatavasti on 69%, vaid 40% saarte rahvastikust elab kahes saartel asuvas linnas.

Meie saarte asustustihedus on keskmiselt 13 in/km² ja rahvastiku vähenemise tendents jätkub. Kui hõreasustusalade defineerimisel järgida Rootsis rakendatavat kriteeriumi (piirkond, kus 100 km raadiuses elab vähem kui sada tuhat elanikku), siis Eestis on selliseks regiooniks ainult saared. Meie regionaalpoliitikas hõreasustusala mõistet käsutusel ei ole.

50 aasta pikkuse Nõukogude okupatsiooni jooksul asusid Eesti saared NL läänepiiril. Keelualaks ehk piiritsooniks olemine tingis saarte tavapärasest suurema poliitiliselt sihipärase isoleerituse. Kõik varasemad ülemere kontaktid katkestati, saarte elanike laevasõidu - ja purjetamistraditsioonid kätkesid suures osas. Saarte jaoks traditsiooniliste turismi ja puhkusega seotud tegevusalade arendamiseks olid võimalused väga piiratud. Mõnedel saartel oli välja suretatud ka kalapüük. Infrastruktuuri arendati eeskätt Nõukogude piirivalve huvides ning seetõttu on nüüd normaalsete elu - ja ettevõtlustingimuste loomiseks tarvis suuri investeeringuid.

Mitme Eesti väikesaare jaoks eksisteerib veel üks spetsiifiline probleem, mis on seotud omandiõiguse taastamisega - valdava osa maade omanikud elavad välismaal ja seetõttu on kohalike elanike majandustegevuse võimalused piiratud. Kuigi välismaine maaomandus loob ka teatud eeldusi majandusarenguks, ei ole need eeldused seni enamasti realiseerunud.

Eelnevat kokku võttes moodustavad Eesti saared suhteliselt väikese rahvaarvuga, hõreda asustusega ja vähelinnastunud piirkonna. Majandusstruktuur on märkimisväärselt ühekülgne, tööjõu kvalifikatsioon pole kõrge ning infrastruktuuri seisund jätab soovida paremat. Kuigi saartel on ka mitmeid mandripiirkondadega võrreldes soodsaid arengueeldusi, jätkab isoleeritus saarte elu negatiivset mõjutamist ümbritseva maailma arengust hoolimata.